Sinine labor

Huvikooli Tartu loodusmaja õppekava

SININE LABOR

Blue laboratory

4.-6.klass

Üldosa

Õppekava lühikirjeldus

“Sinise labori” õppekava on dokument, mille alusel toimub õppetöö erahuvikoolis Tartu Loodusmaja. Õppekava koostamisel on lähtutud huviharidusstandardist, erakooliseadusest, huvikooliseadusest, Tartu Loodusmaja põhikirjast, SA Tartu Keskkonnahariduse Keskuse arengukavast. Õppetöö alusel toimuv loodushariduslik õpe on mõeldud 4.-6.klassi õpilastele, keda huvitavad erinevad veega seotud loodus-, täppisteaduse ja tehnoloogia valdkonnad. 

Õppemaht

1 aasta vältel kokku 70 tundi.

Alusväärtused

3.1 õpilase õpi- ja tegevushuvi hoidmine ning arendamine loodusteaduste ja tehnoloogia abil;

3.2 pakkuda mitmekesiseid õpikogemusi ja kaasategemise võimalusi teadmiste, tunnete ja tegevuste tasandil;

3.3 õpilaste arengut ja sellega kaasneva turvatunnet soodustava keskkonna pakkumine;

3.4 õpilaste ealiste, sooliste ja individuaalsete iseärasuste ning vajadustega arvestamine;

3.5 kaasaaitamine rahvusvähemuste integreerimisel Eesti ühiskonda ja kultuuriellu.

Õppe korraldus

Õppes võivad osaleda 4.-6.klassi õpilased üldharidusest vabal ajal vanema avalduse alusel. Õpe toimub kord nädalas (kokku 2 akadeemilist tundi) digitaalselt. 

Lisaks 16 tundi praktikaid laagri näol. 

Huviringi õppetundides on teooria ja praktika lõimitud, kasutatakse erinevaid õppetöö vorme ja meetodeid: vaatlused, katsed ja simulatsioonid, informatsiooni analüüsimine jne. 

Õppegrupi suurus on 10 õpilast.

Õppe-ja kasvatuslikud eesmärgid

  • Suurendada õpilaste huvi loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonna õppimise vastu ja suunata noori elukutse valikul.
  • Arendada praktilisi oskusi looduse ja keskkonna uurimiseks, kasutades erinevaid meetodeid ja vahendeid. 
  • Õpetada kogutud andmeid analüüsima ning teaduspõhiseid järeldusi tegema. 
  • Kujundada õpilastes positiivne ja hooliv hoiak kõige elava ja ümbritseva suhtes, arendada õpilaste keskkonnasõbralikke ja -säästlikke eluviise. 
  • Õpetada märkama looduse mitmekesisust ja mõistma seoseid looduslike ning ühiskondlike protsesside vahel. 
  • Toetada õpilase arengut, iseseisvust, omaalgatust, aktiivsust ja sotsiaalseid oskusi. 
  • Pakkuda noortele eduelamusi ja tunnustus.

 

Õppeteemad (olulisemad üldteemad)

  • Vee olemus ja keemiline koostis
  • Vee roll ökosüsteemides ja elusorganismides
  • Vee-elustik
  • Veekogudega seotud keskkonnaprobleemid ja inimtegevuse tagajärjed

Ainekava

Alustamise tingimused Õppes võivad osaleda 4.-6.klassi õpilased üldharidusest vabal ajal vanema avalduse alusel.
Kestus 1 õppeaasta
Ainemaht  70
Õppekeel Eesti keel
Õppemeetodid  Õppijat köitev praktilise sisuga õppetegevus, õppelaager

Õpiväljundid

Õpilane mõistab vee ja veekogude olemust ning rolli keskkonnas. Talle on arusaadav veeringe looduses ning vee erinevad omadused ja kvaliteet. 

Õpilane tunneb ja oskab määrata tavalisemat vee-elustikku, sealhulgas selgrootuid, taimestikku, putukaid, limuseid, linde ja kalu. Oskab seletada nende omavahelisi seoseid ja rolli ökosüsteemis. 

Õpilane märkab ja mõistab vee saastumise põhjuseid, mõju keskkonnale ja inimkonna rolli selles. Analüüsib tubastes tingimustes looduslike veesüsteemide omadusi ja protsesse.

Õppesisu 

TEEMAD Õpitulemus
Veekogude olemus: vesi keemilise ühendi ja lahusena looduses, vee olekud, vee ressursid ja vee sisaldus erinevates looduse objektides, vee olulisus ja funktsioonid looduses Õpilane: oskab kirjeldada vee olemust nii keemiliste, füüsikaliste kui ka bioloogiliste parameetrite järgi; selgitab veeringet looduses; teab, millist rolli etendab vesi organismide elutegevuses.
Vee kvaliteet: temperatuur, läbipaistvus, lõhn, maitse, pH, karedus, soolsus, nitraadid ja fosfaadid.  Õpilane: Oskab kasutada erinevaid mõõteseadmeid veekogude seisundi hindamiseks ning õpib tegema loodusvaatlusi; oskab looduses ära tunda erinevaid vee ökosüsteeme  ning välja tuua nende erinevusi.
Veekogude elustik, toiduvõrgustik: selgrootud loomad, taimed, kalad, linnud, imetajad, kahepaiksed. Organismigruppide ehitus ja eripärad. Omavahelised seosed ökosüsteemides. Looduskaitse. Õpilane: oskab kasutada erinevaid määrajaid ning teostada loodusvaatlusi; oskab nimetada vee organismirühmi ning teab nende ehitust, talitlust ja omavahelisi seoseid; oskab selgitada seoseid organismide ja keskkonna vahel ja bioloogilise mitmekesisuse tähtsust veekeskkonnas; oskab analüüsida lihtsamat loodusteaduslikku teksti ja teha järeldusi
Veekogudega seotud keskkonnaprobleemid ja inimtegevus, veekogude kaitse: vee ökosüsteemi loomine tubastes tingimustes ja veereostuse simuleerimine Õpilane: tunneb kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme, on motiveeritud osalema eakohastel keskkonnakaitsega seotud sündmustel; teab, kuidas vesi mõjutab ilmastiku kujunemist, oskab seda põhjendada vee omadustega; oskab tuua näiteid inimtegevuse mõjust veekeskkonnale; oskab luua tubastes tingimustes vee ökosüsteeme ning teab nendes toimuvaid protsesse; oskab märgata vee saastumist ja teab, kuidas vett kaitsta saastumise eest.

Tagasisidestamine 

Tagasiside toimub vahetult, tunni jooksul ja tegevuste käigus. Lisaks huvikooli Stuudiumis õpetajapoolse kirjaliku tagasisidena.

Õppeprotsessi läbiviimiseks vajalikud vahendid

Arvuti, internett, määrajad, töö- ja vaatluslehed, joonistuspaber, joonlaud, liim, käärid, luup, luubitopsid, prepareerimisvahendid, puhastusfiltrite ehitusmaterjalid, jpm.