Meie õpetajad

Vladislav – Huvitava astronoomia õpetaja

Minu nimi on Vlad, sündisin Tallinnas 1975. aastal. Mu isa oli insener ja loomulikult lapsepõlves tahtsin saada inseneriks ja kosmonaudiks! Kuna aga kosmonaudid peavad teadma kosmosest kõike, hakkasin tundma huvi  astronoomia vastu. Tähed ja planeedid on ju nii huvitavad, keegi ei tea veel, mis seal toimub. Koolis õppisin hoolikalt täppisteadusi.

Astusin Tartu Ülikooli füüsika osakonda 1992. aastal. Õppida oli huvitav! Mu lõputöö oli kaksiktähtedest, need on tähed, kui üks täht tiirleb teise ümber. Minu juhendajaks oli tuntud teadlane Tartu Observatooriumist. Seal on suurim põhjamaade teleskoop! Astusin magistratuuri ja seejärel doktorantuuri. Sain doktorikraadi 2007. aastal. Aasta enne sündis mu esimene tütar, ja mõni aasta pärast ka teine! Nad on väga toredad lapsed, aga veel ei tea, kelleks saada tahavad. 

Aastast 2002 töötan Taltech’is. Õpetan füüsikat, astronoomiat, kosmonautikat nii eesti kui ka inglise keeles. Peale õpetamist, tegelen ka uurimistööga. Viimasel ajal kaardistan Kuud ameerika astronautide maandumiskohtades. Inimesed viimati külastasid Kuud rohkem kui 50 aastat tagasi, aga on lootust, et inimene naaseb sinna selle aastakümne lõpuni! Õppetöö on ka väga huvitav. Meie maailm on nii lai, minu ees auditooriumis istuvad tulevased insenerid ja uurijad paljudest maadest ja kohtadest: Aasiast, Aafrikast, Ameerikast. Koos me töötame kaasaegse ja turvalise keskkonna nimel.

Väljaspool õppe- ja uurimistööst mul on palju muud tegemist. Lapsed kodus tahavad, et ma mängiksin nendega ja aitaksin õppimisega, vabal ajal õpetan hispaania keelt, mulle meeldib väga vabas õhus liikuda ja reisida.

Liia – SPIKE Prime algajatele õpetaja

Olen Robokaru Robootikakooli omanik ja õpetaja. Töötasin 10 aastat IT sektoris testijana, kuid nähes oma laste pealt, kui äge on robootika, otsustasin seda õpetada ka teistele. Mulle meeldib mu töö väga. Mitte igaüks ei saa öelda: Ma mängin kogu päeva LEGO klotsidega.

Triinu Grossmann – SPIKE Prime algajatele õpetaja


Esimese roboti ehitasin ja programmeerisin aastal 2008. Olin siis Haanja Koolis informaatika õpetaja. Robootikamaailma avas tol ajal meie jaoks HITSA Tiigrihüppe programm ning MTÜ Robootika eestvedajad olid igati abiks ja toeks robotite kasutusele võtmisel ja õpetajate koolitamisel. Robootika kaudu leidsin endale kaks maailma parimat sõpra, kellega koos 2016. aastal korraldasime I Võrumaa robootikapäeva ja seejärel, nagu võluväel, asutasime MTÜ Nuti-Võluri. 2019. aasta suvel asutasin ka ettevõtte nimega Roborinth, mis disainib ja toodab robootika õppeväljakuid- ja matte. Nii ongi juba mõnda aega kõik keerelnud ümber robootika õpetamise ja Nuti-Võluri ja Roborinth-i ning see on olnud äärmiselt tore ja rõõmus aeg.

Mai-Liis – Sinine labor õpetaja

Olen juba 42-aastane. Mul on kaks poega ja üks tütar. Tütar on viieaastane, pojad kümme ja kaksteist aastat vanad. Olen abielus ja meil on perega sellised ettevõtmised kombeks, mis meid natuke proovile panevad. Näiteks otsustasime, et läheme kolime mõneks ajakas Ameerikasse. Peale kaheksat aastat Ameerikas elamist kolisime tagasi Eestisse. Otsustasime võtta jälle missiooni — üks logu maja elamiskõlblikuks koduks ehitada. Vahel sellega tegeleme ka, kui aega ja jaksu on :). 

Tartu Ülikoolis olen ma Elle Roosaluste juhtimisel uurinud Manija taimestikku ja kogunud materjali, et sinna matkarada koostada. See oli mu esimene bakalaureusetöö. Enne seda osalesin ma Enn Pärteli uurimustöös – kas füüsika ja keemia mõisted on põhikooli lõpuks õpilastele arusaadavad ja omavahel seostatud. Mina olen Toomas Tenno ja Karin Hellati õpilane selles mõttes, et käed külge meetod, mida me käisime ka Californias Taageperade juures õppimas, on mulle siiani külge jäänud. See, et ma Eesti Maaülikoolis magistrikraadi metsandus- ja maaehitusinstituuti õppima läksin, oli omaette nähtus, sest ennem seda ei olnud ma puude ja metsaga akadeemiliselt kokku puutunud. Seal osalesin Katrin Heinsoo uurimuses biogaasi tootmisjääkide kasutamisvõimalustest energiapaju väetisena. Võrdlesime seda materjali muude põllumajandusjääkidega, mida samuti tavaliselt väetiseks kasutatakse kui ka poest ostetavate väetistega. Seega olen magistrikraadi saanud nii Tartu Ülikoolist kui Eesti Maaülikoolist. Aga siis sündiski mulle tütar ja nüüd naudin ma oma elu pere ja Tartu Loodusmaja tegemiste vahel.